Ajalugu

Gravüür 1870.a.

Koguduse asutamine ja algusaastad
Esimene õigeusu kirik, puust Püha Kolmainu kirik ehitati Haapsallu 1756.a. bürgermeister J.Tobias-Enkini initsiatiivil linna majutatud sõjaväelaste kasutamiseks. Kirikul polnud oma preestrit. Jumalateenistusi käis pidamas Paldiski preester ning vajadusel pidas jumalateenistusi ka kohaliku sõjaväeosa kaplan. Kiriku saatus on teadmata.
Haapsalu õigeusu koguduse ametliku moodustamiseni jõuti 1.veebruaril 1836.a., kui Tallinnas tegevuse lõpetanud sõjaväehaigla kiriku vara ja kirikuamet toodi üle Haapsallu. Kirikuhoone puudumisel peeti algselt jumalateenistusi kivist kasarmus (Rentei-riigikassa osakonna teisel korrusel), kus teeniti 15 aastat. Koguduse moodustasid esialgu kohalikud vene soost ülikud, kaupmeeskond ja sõjaväelased.
1845.a. alustati annetustega kiriku ehitamist. Kohalike ülikute annetustega saadi valmis kiriku vundament, mis jäi sellisena seisma kuni 1851.a-ni. Kiriku ehituse lõpetamiseks vajalikud rahad saadi lõpuks püha Sinodi otsusega riigikassast.
Kirik pühitseti 21.juulil 1852.a. Keisrinna soovil pühitseti kirik pühale apostlisarnasele salvitoojale Maria Magdaleenale. Pühitsejateks olid Tallinna piiskop Kristofor ja ülempreestrid Eestimaa õigeusu kogudustest. Tseremoonial viibisid ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna koos troonipärija Aleksandriga (tulevane keiser Aleksander II). Samuti Baltikumi kindralkuberner Aleksander Suvorov koos mitmete nimekate isikutega.
Kiriku juurde ehitati 1859.a. kaks elamut, milles on läbi aegade elanud kirikuametit pidanud inimesed – preestrid, diakonid, köstrid jne. 1870.a. ehitati Saue tänavale veel üks maja, milles asus kogudusesaal.

Al.Nevski kabelPüha Neeva Aleksandri abikirik

1896.a.valmis Haapsalu vanal kalmistul kabel, mis pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Mõne aasta pärast ehitati kabel ümber abikirikuks. Kiriku ehitamiseks tegid annetusi paljud ülikud ja kultuuritegelased, sealhulgas suurkaupmees ja kaevanduste omanik Aleksei Vekšin. Kalmistukirikut kasutati külmal ajal teenistuspaigana ning aastaringselt matmiskirikuna.

 

Arhitektuur
Maria-Magdaleena kirik on ehitatud klassitsismijärgses eklektilises laadis, kus klassitsistlike vormide kõrval esineb vanast, bütsantsi arhitektuurist laenatud elemente. Projekti autor on V. Morgan, projekt kinnitati 27.01.1844. a. Tegu on projektiga, mis sellisena on jäänud Eestimaal ainulaadseks. Hoone plaaniline ja mahuline kavatis on traditsiooniline, koosnedes eeskojast, kogudusesaalist, nelitisest ja altariruumist. Altariruumist viib uks väikesesse käärkambrisse. Hoone on paekivist, seest ja väljast krohvitud. Kirik on ristikujuline, läänes asuva kellatorni ja kooripealsega. Kiriku võlvitud keskosale toetub kaheksatahulise leek-kiivriga haritorn. Tornis on kaheksa akent, mis valgustavad palvesaali. Kellatornil on püramiidjas kaheksatahuline kiiver, milles on neli aknaava.

mm-a4-1147 Peale kellatornialuse peasissepääsu on välisuksed nelitise põhja- ja lõunaküljel ning altariruumi põhjaküljel. Kellatornis olnud kuuest kellast on säilinud vaid üks suur kell. Kiriku ehitusprojekti seni leitud ei ole. Eesti Ajalooarhiivis f.33, nr.3, s. 2008 on säilinud kiriku mõõdistamisjoonis aastast 1866. Selle koostajal võis olla kasutada ehitusprojekt, kuna lõikejoonistel on kujutatud vundamendi all ca 0,7 sülla sügavusel olevad tahutud palkidest parved, samuti leek-kupli sisemised tarindid. Plaanil puudub põhjapoolne külgtrepp, mis viib koorirõdule, see on ilmselt joonestaja hooletusviga. Kiriku ümber ehitati 1859. a. kivist vundamendile puust aed. 1870. a. leiti aed liiga kõrge olevat ja ehitati ümber madalamaks.

Koguduse kasvades muutus kirikuhoone kitsaks ja seda iseäranis suvekuudel, mil Haapsalu rahvaarv mitmekordistus sissesõitnud puhkajate arvelt. Seetõttu tekkisid mõtted uue ja suurema kiriku ehitamisest. Mõtted jäid mõteteks, sest algas I maailmasõda.
1924.a. seati Maria-Magdaleena kirikusse elekter ja 1929.a.tehti põhjalik siseremont.
Aastatel 1923-1944 oli vaimulikuks üpr. praost Jakob Mutt (pildil koos kaaskonnaga) ja tema abiks pr. Joann Männik.
Koguduseliikmeid oli 400-500 ümber. Koguduseelu oli elav – tegutses pühapäevakool, leerikool ja laulukoor. Sageli laulsid kirikus kutselised lauljad, kes pidasid suureks auks osaleda kirikukooris. Koguduse jumalateenistused toimusid eesti keeles, iga kuu viimasel pühapäeval ka kirikuslaavi keeles.
Nõukogude võimu kehtestamisega 1940.a. ja usuvastase propaganda laienemisega kaasnes koguduse liikmeskonna tunduv vähenemine – 455-lt (1935.a.) 100-le (1946.a.)

pr.Jakob Mutt kaaskonnaga

Kuni 1962.a. kasutati Haapsalus mõlemat kirikuhoonet. Samal aastal tuli võimude poolt korraldus sulgeda kalmistukirik – hoone jäi kaheks aastaks kasutuseta. Vältimaks kiriku rüüstamist viidi kiriku sisustus Kiviõli kirikusse, kus see asub tänaseni. Samal ajal jätkati teenimist peakirikus Promenaadil.
1964.a. augustis tuli korraldus sulgeda peakirik. Kogudusele pakuti võimalust taas kasutada teenistuspaigana kalmistukirikut. Selle kohta sõlmiti vastav leping Haapsalu Linna Täitevkomitee ja koguduse vahel. Ümberkolimine toimus 1964.a. augustis-septembris. Kuna kirik oli kahe tühjaltoleku-aasta jooksul kannatada saanud, teostati kiire siseremont, mille käigus taastati ka kaunid laemaalingud.
Tühjaks jäänud Maria-Magdaleena kirikut kasutas linn kommunaalosakonna laoruumina.
1985.a. anti lagunev Maria-Magdaleena kirik Haapsalu Linna Täitevkomitee otsusega Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu koguduse kasutusse.

Koguduse arhiiv (meetrika ja kroonika) asub Tartu Ajalooarhiivis, säilik f.1884.
1960.-70.aastatel suleti peaaegu kõik Läänemaa õigeusu pühakojad – Mäemõisa, Väike-Lähtru, Kõmsi, Kullamaa(Silla), Vormsi, Lihula, Haapsalu Maria-Magdaleena. Ainsana lubati taasavada Haapsalu püha Neeva Aleksandri abikirik.
Nikolai kool (Gapsalskaja Nikolajevskaja Tserkovno-Prihodskaja Škola)
Kool asutati 1869.a. koguduse juurde õigeusu koguduse-kihelkonnakoolina. Kool ehitati Vene kõrgete ülikute annetustega ja oli mõeldud kõigile, olenemata usulisest kuuluvusest. Koolis anti venekeelset haridust nii eesti, kui vene kehvadest peredest pärit lastele. Kool tegutses praegusel Saue tänaval. Kooli külastasid paljud väljapaistvad isikud, muuhulgas Venemaa keisrinna Maria Aleksandrovna. Kooli aupatrooniks oli krahvinna M.A.Brewern De-La-Gardie. Kooli heaks tegid annetusi paljud nimekad Venemaa ja kohalikud ülikud, kes Haapsalus oma suved veetsid. Nikolai koolis algas ka helilooja Cyrillus Kreegi koolitee. Koolihoone ei ole säilinud – see hävis tulekahjus II Maailmasõja ajal.
Praegune venekeelne Haapsalu Nikolai kool (www.vg.edu.ee) on võtnud oma koolile nime kunagise kogudusekooli järgi.

Koguduse taassünd
Pärast EAÕK registratsiooni Siseministeeriumis 1993.a. tekkis peagi olukord, mil osa EAÕK kogudusi soovis taastada õigusjärgset EAÕK-d Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses. Nende hulgas ka osa Haapsalu koguduse liikmetest, kes kirjutasid vastavasisulise avalduse Siseministeeriumile. Selle tulemusena toimus koguduse kahestumine.
Moskva Patriarhaadile alluv kogudus jätkas teenimist Haapsalu vanal kalmistul asuvas püha Neeva Aleksandri kirikus.

 

Maria Magdaleena EAÕK Maria-Magdaleena kogudusele tagastati kirik 1994.a. Esimene jumalateenistus peeti koguduse templipühal, 22.juulil 1994.a. Järgmine teenistus toimus 1995.a. jaanuarikuus Jumalailmumise pühal. Sellest alates teenis kaks kogudust ühe katuse all. Adventkogudus pidas hingamispäeva reede õhtust laupäeva õhtuni, meie kogudus aga liturgiat pühapäeval.

Peagi jõuti kokkuleppele, et adventkogudus hakkab otsima võimalusi uute ruumide leidmiseks. Jumala abiga leiti võimalus osta kasutuseta seisev katlamaja, millest kujundati kapitaalsete ümberehituste käigus uus kirikuhoone.
Adventkogudus pidas oma viimase jumalateenistuse Maria-Magdaleena kirikus 31.augustil 2001.a.

Kogudust on teeninud järgmised preestrid:

1.2.1836-1850 pr.Joann Tihomirov
25.03.1850-1854 pr.Aleksei Moltšanov
17.5.1854-11.5.1857 pr.Pavel Svitkin
11.5.1857- 1865 pr.Vladimir Tihonravov
30.10.1865- 31.12.1873 pr.Vassili Kamenev
31.1.1874-14.1.1879 pr.Karp Tiisik
31.12.1878- 1880 pr.Aleksander Mutovozov
4.7.1880- 21.4.1888 pr.Nikolai Poletajev
5.51888-7.9.1896 pr.Nikolai Leisman
7.9.1896-20.5.1898 pr.Peeter Sõrkovski
22.6.1898-1907 pr.Aleksander Bežanitski
21.12.1907-20.8.1918 pr.Dimitri Dubkovski
1918-1.2.1919 pr.Joann Jaanus
1.2.-13.4.1919 pr.Karp Eberling
13.4.1919-8.11.1920 pr.Karp Ustav
10.1.1921-28.3.1923 pr.Dimitri Dubkovski
21.8.1923-sept.1944 pr. Jakob Mutt (†2.5.1948 Rootsis)
12.8.1928 -13.12.1934 pr.Joann Männik
1.10.1944 -11.5.1946 pr.Julius Niinemets
13.9.1946-26.2.1948 pr.Joann Meltsaar
8.2.1948-1951 pr.Vjatšeslav Jakobs
1.10.1951-15.9.1956 pr.Aleksander Tarkmees
15.9.1956-20.6.1962 pr.Theodor Bleive
20.6.1962-1.7.1964 pr.Vladimir Kaseküli
1.7.1964 kuni kiriku sulgemisen pr.Konstantin Kaus

Kiriku taasavamisest alates teenisid:

7.4.199 6-24.8.1997pr. Aleksander Sarapik
24.08.1997 – 1.09.2002 pr. Jüri Ilves
1.09.2002 – 1.08.2004 pr. Mattias Palli
Alates 2.08.2004 pr. Jüri Ilves

Koguduses teeninud diakonid:

25.1.1858-22.8.1874 Nikolai Utkin
24.3.1891-15.6.1896 Andrei Liik
1.7.1896- 27.11.1932 Andrei Jürisson
7.4.1996-24.8.1997 Platon(Jüri) Ilves
22.07.2009 – 16.04.2011 Aabraham Tölpt

Pärast ümberkolimist püha Aleksander Nevski kirikusse teenisid kogudust:

1964 – 1966 pr.Konstantin Kaus
01.09.1966-13.06.1971 pr.Feliks Remberg
Edasisel perioodil ei olnud kogudusel alalist preestrit. Vahelduvalt teenisid üpr. Nikolai Pärl, üpr. Joann Ümarik, üpr. Peeter Rahmanin, pr. Anton Aleksandrov, praost üpr.Viktor Lind, üpr. Julius Niinemets. Alates 21.08.1972 teenis üpr. Emmanuel Kirss, kes jäi esipreestriks kuni 1991.a. Alates 15.09.1983 määrati üpr. E.Kirss ka Tallinna Issanda Muutmise peakiriku esipreestriks. Perioodil 1983 – 1991 abistasid pr. Vladimir von Berens, pr. Nikander ja pr. Antoni. Alates 1991 asus teenima pr. Juvenalius Kaarma, kes teenis Neeva Aleksandri kogudust kuni 2001 suveni.
Alates 06.2001.a. teenib püha Neeva Aleksandri kirikus pr.Daniel Lepisk.

Comments are closed.