Väike-Lähtru
Väike-Lähtru kogudus moodustati 14.02.1884.a. Alguses seati kirik sisse Panga talus (vaata pilti galeriis), kus avati ka kihelkonnakool.
Kasvava koguduse vajadusi arvestades alustati kiriku ehitamist. Nurgakivi pühitseti 06.12.1887.a. Kirik pühitseti 24.oktoobril 1889.a. Jumalasünnitaja Sündimise auks Riia piiskop Arseni poolt. Arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi valminud pühakoda on ehitatud historitsistlik-eklektilises stiilis.
+
Kogudus tegutses aastast 1885 kuni sulgemiseni 1974 aastal.
Kirik on 1998. aastal tunnistatud kultuuriministri määrusega kultuurimälestiseks, kuid on seisnud senini aastaid tühjalt ja katkise katusega ning on seetõttu hävimas. Sisse on langenud kiriku lagi, plekita ja lagunev on kellatorn. Enam-vähem korras on altariosa, millel on veel katus peal. Endises altariruumis on viimastel aastatel peetud 6 jumalateenistust.
Kirikus oli ka neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval. Neist kõige suurem tornikell on ühtlasi ka kõige vanem ja kunstiväärtuslikum, valatud 1768. aastal. Teised kaks kella pärinevad aastast 1890 ning on seega tõenäoliselt valatud just Väike-Lähtru kiriku tarbeks. 2007.a.veebruaris tagastas Estonia Teater kellad EAÕKle. Koguduse õigusjärglasena paigutas EAÕK kolm tornikella oma Ahtri tänavas asuvasse Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna peakirikusse.
+
Kogudust on teeninud järgmised preestrid:
Aleksander Bežanitski 29.7.1884 – 19.3.1886
Nikolai Zverev 1886 – 15.11.1889
Aleksander Bežanitski 15.12.1889 – 22.6.1898
Paul Poska 14.9.1898 – 12.2.1907
Joann Paavel 3.10.1907 – 1911
Dionisi Antson 31.7.1911 – 18.1.1918
Jakob Mutt 1918 – 1.10.1944 (+ 2.5.1948 Stokholmis)
Julius Niinemets 1.10.1944 – 1.5.1945
Teodor Villemson 1.5.1945 – 1.1.1946
Joann Meltsaar 1.7.1946 – 1950
Nikolai Kokla 26.5.1950 – 17.5.1951
Vjatšeslav Jakobs 17.5.1951 – 1.10.1951
Aleksander Tarkmees 1.10.1951 – 15.9.1956
Teodor Bleive 15.9.1956 – 1959
Jakob Mölter 1959 – 1960
Teodor Bleive 5.2.1960 – 20.6.1966
Feliks Remberg 1966 – 1969
Nikolai Pärl 1969 – 3.7.1976
+ + +
Väike-Lähtru Õigeusukiriku taastamise MTÜ eestvõtmisel toimunud üritused:
*2007.a. kevadel peeti esimesed töötalgud, mille käigus korrastati kiriku ümbrust ja veeti välja sisselangenud katuse- ja laematerjali. Osales 7 inimest.
* 2007.-2010.a. on kirikus toimunud 6 palveteenistust.
*13.sept. 2008.a. väljakuulutatud talgupäevast võttis osa kolm inimest. Korrastati kiriku altariruum, mille katus on siiani ainsana vastu pidanud. Samuti võeti maha kiriku ümber kasvanud võsa ja trimmerdati sisse käigurajad ümber kiriku (vt.galeriid)
* 24.juulil 2009 paigaldati kirikuaia värava ette infotahvel, kus on lugeda kiriku ja kooli lühike ajalookirjeldus, samuti pilte ja MTÜ kontaktandmed. Tahvel on näha lingi all GALERII.
Täname südamest kõiki, kes on oma annetusega toetanud tahvli valmimist!
* 1.mail 2010.a. toimus kiriku juures talgupäev kampaania “Teeme ära!” raames. Osales 12 inimest, kes koristasid kiriku ümbrust, vedasid kirikust välja sinna langenud prahi ja mulla, värvisid altari taha maetud preestri hauaristi ja -piirded ning võtsid maha võsa.
Suur tänu kõigile talgulistele ja Martna vallavalitsusele, kes kostitas talgulisi lõunasöögiga!
*Juhatuse otsusega on MTÜ tegevus lõpetatud alates 25.märtsist 2011. Põhjuseks kohaliku aktiivi puudumine ja vahendite nappus.
*
Väike-Lähtru MTÜ arvele laekus tegutsemise ajal mitmeid annetusi varemete korrastamiseks ja infotahvli valmistamiseks.
Täname südamest kõiki lahkeid annetajaid:
Teele Tiks
Mart ja Moonika Helme
Harle Poomann
Mare Rennig
Robert Grigorjev
Aivo Metsajõe
Arnold Tammemägi
EAÕK Haapsalu kogudus
Pille Lill
Väike-Lähtru kalmistupühalised
Marja-Tiina Lall
Rait Talvoja
Pärtel Keskküla
*
Teadmiseks neile, kes otsivad andmeid oma lähedaste ja tuttavate kohta
Väike-Lähtru koguduse kunagiste liikmete hulgast:
Väike-Lähtru õigeusu koguduse üks mittetäielik MEETRIKARAAMAT asub EAÕK
Haapsalu Maria-Magdaleena koguduse kantseleis aadressil Linda 2, Haapsalu.
Järelpärimisi võib teha ka e-mailile: georgius(at)maria-magdaleena.net või tel. 53015251
.
TÄIELIK koguduse meetrikakogu asub Rahvusarhiivis ja on digiteerituna kättesaadav aadressil http://www.ra.ee/dgs/explorer.php
tid=30&iid=200100001269&tbn=&lev=yes&lst=2&hash=ef2a4c8e7fa56e736cc330340f0ed639
VÄIKE-LÄHTRU ALGKOOL AASTATEL 1882-1970
Väike-Lähtru algkool asutati usuvahetuse ajal 1882.a. talvel kaheklassilise apostlik- õigeusu kihelkonnakoolina Riia apostlik-õigeusu konsistooriumi poolt.
Vastavate ruumide puudusel tegutsesid nii kool kui kirik aastatel 1882-1889
Panga talu rehetoas.Maja ees asus kellatorn.(vt.pilti galeriis) 1916-1918 ehitati samale kohale uus maja, mis on alles praegugi.
1998.aastal Martna kihelkonnapäevade raames pandi Panga talu väravasse mälestuskivi seal tegutsenud kooli ja kiriku mälestuseks.
Esimestel aastatel oli õpilaste arv 20-30 vahel, juhatajaks Haapsalu preester Nikolai Poletajev, tegelikuks õpetajaks Riia vaimuliku seminari haridusegaMartin Tammert.Järgmisel aastal lisandus juba teine köster-kooliõpetaja, kohalik mees Karp Arder.Kooli juhatajaks määrati preester Aleksander Beshanitsky.Arvatavasti on kooli algusest, s.o. aastast 1882 kuni Eesti Vabariigi alguseni töötanud umbes 15 õpetajat.Kooli majanduslikud kulud kandis vaimulik kirikuvalitsus.
Algusaastatel tuli koolil võidelda mitmete raskuste ja takistustega.
Kohaliku Väike-Lähtru mõisaomaniku parun von Roseni suhtumine kohalikku kooli ja kirikusse olnud üsna vaenulik.Panga talu rendikoht oli Mihkel Reichardt´i pidada ning sellele määranud parun kümnekordse rendi ning ennekuulmatult kõrge ostuhinna.Asi läks kohtusse ning von Rosen kaotas mõisapidamise õiguse ja viinaköökide inspektori ameti.1886.a. müüs parun mõisa ära, kusjuures osa maad läks kirikule ja ühes sellega ka koolile.
1889.a valmisid kirik ja koolihoone. Kuni 1918. aastani töötas kool 2- klassilise kihelkonnakoolina.Kogu õppetöö toimus vene keeles.
Tolle perioodi tuntumaks õpilaseks oli Aleksander Arder, tulevane suurkuju eesti laulu- ja teatriajaloos.Külakoolis õppis Arder 4 aastat 1902-1906.a.,jätkates õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris.Hiljem õppis ta laulmist Itaalias ja Rootsis; oli aastatel 1923-1931 “Estonia “ teatri solist ja 1928-1941 Tallinna Konservatooriumi õppejõud.Tuntud ka kontsertlauljana.1944-1966 oli Arder Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud.Tema õpilasteks on olnud T.Kuusik, E.Maasik, H.Krumm jt.
Eesti Vabariigi tekkega muutus kirikukool avalikuks algkooliks, töötades algul kolme- ja siis nelja- ning vahepeal mõnda aega isegi viieklassilisena.
1918-1920 oli õpetajaks pr. Helene Mutt,1920. aastalpreester Jakob Mutt.1922.a sügisel määrati teiseks õpetajaks Marie Peterson / eestistatud Pärnassalu/, kes töötas õpetaja ja koolijuhatajana kuni pensionileminekuni 1957.aastal.
Mõned aastad töötasid õpetajatena Salme Kuldkepp ja Villem Tomson.
Kunagised õpilased annavad M.Pärnassalu tegevusele kiitva hinnangu, rõhutades eriti tema teeneid isetegevuse organiseerimisel.Koolis peeti jõulupuud, vabariigi aastapäeva ja emadepäeva, tegutses Lootusring, 31.03.1936.a. asutati kodutütarde rühm; korraldati karskusteemalisi õhtuid koos udupiltide näitamisega, võeti osa karskuskirjutiste võistlusest ja metsaistustuspäevadest.
Sügavalt uskliku inimesena oli M.Pärnassalu läbi aastate üks Väike-Lähtru ap.-õigeusu koguduse eestvedajaid ja töötegijaid.
1.aprillil1939.a. kaotati iseseisev Lähtru vald, kool läks Martna valla piiridesse (osa Lähtru valda ühendati Taebla vallaga.)
Koolikord muutus seoses nõukogude korra kehtestamisega. M.Pärnassalu kirjutatud kooli kroonikast loeme:
“Riikline kord Nõukogude Liidu kord. Aktused toimuvad koolis oktoobrirevolutsiooni päevadel 7. ja 8. nov. 1940, aktus 7.nov. ja 1.mail 1941. Pioneeride rühm asutati 20.märtsil 1941.
Usuõpetust koolis ei ole.
1941./42. kooliaasta. Riikline kord: Eesti Omavalitsus Saksa ülemvalitsemise all.”
Alates 1944/45.õ.-a. toimus koolis jõulupuu asemel näärikuusk japeeti kõikvõimalikkepoliitiliste tähtpäevade aktusi.
1957./ 58. õppeaastal tuli Väike-Lähtrusse õpetajaks Erna Reichardt, kes töötas seal kuni kooli sulgemiseni 1970.aastal.Pärastsõjaaegsetel aastatel on õpetajatena töötanud veel Liia Uuesoo-Saska,Aili Pajula-Laasi ja Hilja Marli-Karnau.Sulgemise ajal oli koolis 10 õpilast, kes pidid hakkama käima 10-15 km eemal asuvas Martna koolis.
Kooli tegutsemise vältel aastatel 1882-1970 on Väike-Lähtrus haridust saanud ligi paar tuhat ümbruskonna külade last.
Kasutatud allikad:
Heiki Reichardt, Heidi Sannik, Väike-Lähtru Algkool. Martna kihelkond,1998.
Väike-Lähtru Algkooli kroonika.
Ülevaate koostanud Heli Reichardt