Teadmiseks

Õigeusukirik pühitseb seitset salasust (sakramenti), mille läbi antakse Pühavaimu väge, pühitsust ja tervist oma lastele – õigeusklikele kristlastele.
Loe pikemalt:  Õigeusukiriku salasused

Õigeusu kirikuaastas on 12 suurt püha. Lisaks hulgaliselt väiksemaid pühasid ja tähtpäevi. Igale päevale on jaotatud Kirikus austatavate pühakute mälestuspäevad.
Loe pikemalt: Õigeusu kiriku pühad

Õigeusu kirikuaastas on neli pikemat paastuaega:

Suur Paast, mis eelneb Ülestõusmispühadele ja kestab 40 päeva, lisaks kannatusnädal.
Loe pikemalt: Palveelust Suure Paastu ajal

Jõulupaast, mis on jõulupühadeks ettevalmistav periood ja kestab 40 päeva.
Loe pikemalt:  Jõulupühadest

Jumalasünnitaja uinumise paast, mis kestab kaks nädalat ja lõpeb 15.augustil

Apostlite paast, mis eelneb pühade apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäevale. Pikkus on igal aastal erinev, sõltuvalt ülestõusmispühade tsüklist.

Lisaks on üksikuid paastupäevi, sealhulgas iganädalased kolmapäev ja reede.
Loe pikemalt: Mõtisklusi paastust

Paastumisega on seotud tihe palveelu. Palve on hinge hingamine, elav suhtlemine oma Jumalaga.
Loe pikemalt: Palvetamisest, Palveraamat

Õigeusukiriku keskne ja olulisim jumalateenistus on jumalik liturgia, mille käigus pühitsetakse ja jagatakse õigeusklike kristlaste vahel armulaua-annid.
Liturgiat tunneme ka nimega euharistia (tänupalve).
Loe pikemalt: LITURGIA

Meie Kirikukalendrist

EAÕK Püha Sinodi korraldusega 26. juunist 2011, mis põhineb EAÕK sama aasta Täiskogu otsusel, on alates 2012. aastast EAÕK kirikukalender viidud kooskõlla suurema osa maailma Õigeusu kirikute liturgilise kalendriga.

Kalender on pikkade ajavahemike arvutamise süsteem, mis põhineb nähtavate taevakehade perioodilisel liikumisel. Kalendriühikuteks on aasta, kuu, nädal, päev.
Päikeseaastat arvutatakse kui Maa tiirlemise perioodi ümber Päikese. Aasta pikkus on 365,242199 ööpäeva. Kuna see suurus pole terviklik, tekib igal aastal ülejääk pikkusega 5 t. 48m. 46 s. Inimene on aga harjunud mõtlema terviklikes numbrites.
Esimene kalendrireform tehti keiser Julius Caesari poolt 1.jaanuaril aastal 45 eKr. See kalender lisas iga nelja aasta järel aastale ühe päeva – tekkis praegugi kasutusel olev liigaasta süsteem.

Ent ajapikku selgus, et ka see süsteem pole täpne, kuna kevadine pööripäev nihkus pidevalt varasemaks.
Ja kuigi seda märgati juba ammu, siis praktiliste muudatusteni jõuti 13.sajandil, kui Läänes tekkis taas huvi astronoomia vastu. Viga märgati ka Idas, kus bütsantsi tähetargad koostasid 14.sajandil uurimuse, kus pöörati probleemile tähelepanu. Kuid bütsantsis ei kiirustatud muudatuste tegemisega, kuna 1492.a. möödus 7000 aastat maailma loomisest ja usklikud ootasid Kristuse teist tulemist ega muretsenud maiste kalendriküsimuste pärast.
Reformi pooldajate hääled kõlasid Läänes üha valjemini ja seepärast kutsus paavst Gregorius aastal 1573 kokku komisjoni, mis pärast kümneaastast tööd esitas paavstile topeltreformi kavandi: ülestõusmispühade ja kalendri. Kalender jõustus 1582.a.
Reform teostus järgmisel viisil: jõustumise aastast “visati” välja 10 päeva. Iga järgneva sajandiga lisandus sellele üks päev, seega on tänaseks vahe julianuse ja gregoriaani kalendrite vahel suureneneud 13 päevani. Aastast 2100 on vahe juba 14 päeva. Muudatus oli puhtalt katoliiklik (otsustajaks oli katoliku kirik, jättes välja õigeuskliku ja protestantliku maailma).
Veel üks oluline reform toimus 1923.a., kui Konstantinoopolis toimus Õigeusu Kirikute kogu. Laialt levinud on eksiarvamus, et see kogu kinnitas gregoriaani kalendri. Tegelikkuses kinnitas ülalmainitud kogu parandatud ehk nn. uus-julianuse kalendri. Selles on 900-aastane periood, kus liigaastate arvu on vähendatud seitsmele. Sellise aasta pikkuseks on 365,24222 päeva ehk ühepäevane hälve koguneb 40 000 aasta vältel.
Praegusel ajal elavad julianuse kalendri järgi Vene, Serbia, Gruusia, Jeruusalemma Kirikud, samuti Athose kloostrid. Kõik ülejäänud kohalikud kirikud kasutavad uus-julianuse kalendrit, mis kuni 2800.aastani langeb täielikult kokku gregoriaani kalendriga.

Loe pikemalt: Õigeusu kalendrist (vene k.)

KOGUDUSEGA LIITUMISEST

Kui teil on soov ristimiseks ja seeläbi kogudusega liitumiseks palume eelnevalt preestriga ühendust võtta –

* lapse puhul nädal enne ristimist. Vestlusel lepitakse kokku ristinime, ristivanemate ja muu ristimisega seonduva osas.
* täiskasvanu puhul eelneb kateheetiline vestlus preestriga. Soovitav on ettevalmistaval perioodil külastada jumalateenistusi, vestlusi ja lugeda vastavat kirjandust.

 Loe pikemalt: Ristimise ja salvimise salasused